Hoiused juriidilistele isikutele

Majandustegevuse käigus enamik töötavatest ja tulu saavatest ettevõtetest, reeglina panustavad tulu oma arengusse. Kuid varem või hiljem, kui äri sujub stabiilselt, tekib ettevõttel vabaraha - käibevahendi jääk, mis ei ole määratud põhitegevuse investeeringuteks. Käibevahendite kogumist võivad mõjutada sellised faktorid nagu hooaeg, ootamatu müügi ja käibe suurenemine, suurte lepingute sõlmimine, „ammu unustatud“ laenude või käibemaksu tagastus. Kui selliseid vahendeid ei kasutata seadmete, tooraine, materjalide ja teiste ettevõtte tegevuseks vajalike kaupade ning teenuste soetamiseks, reeglina nad talletatakse pangaarvele, kuid kahjuks nad ei too kasumit. Aga võimalik, et kaotavad ka oma väärtuse inflatsiooni tulemusena.

Vabade vahendite kasutamise efektiivsuse tõstmiseks on vajalik nende oskuslik korraldamine. Üheks kättesaadavamaks ja kindlamaks vabaraha finantsvahendite hoiustamise instrumendiks juriidilistele isikutele on investeerimishoius. Sellisel moel ettevõtted mitte ainult ei garanteeri endale stabiilsust, riskimata kaotada tulu inflatsiooni tagajärjel, vaid ka saavad teenida lisakasumit.

Vahendite väljavõtu tingimustest sõltuvalt, hoiused juriidilistele isikutele võivad olla nii tähtajalised kui ka kogumishoiused. Tähtajaline hoius – see on klassikaline toode, mis võimaldab paigutada vabaraha vahendeid fikseeritud protsendimääraga kokkulepitud ajaks. Vabavahendeid võib hoiustada selle perioodini, kui avaneb võimalus toorainet osta, kui hinnad on enam vähem soodsad; või järgmise tööhooaja alguseni.

Kogumishoius annab võimaluse vahendite investeerimiseks lepingu kogu kehtimise vältel ja saada tulu sõltuvalt vahendite hoiustamise perioodist. Selliselt on juriidilisel isikul alati võimalus valida kõige mugavam ja tulusam hoiustamisviis, mis sõltub oma äritegevuse iseärasustest.