8 küsimust, mis tekivad igal hoiu-laenuühistu liikmel

Usaldades oma säästud mõne finantsasutuse hoolde, pead aru saama, millistel alustel asutus tegutseb ja kuidas sinu rahaga ümber käiakse. Kogusime kokku kaheksa kõige olulisemat küsimust ja vastasime neile korraga, et leiaksid põhilise info alati lihtsasti üles.

1. Mis on hoiu-laenuühistu? Mille poolest see pangast erineb?

Hoiu-laenuühistu on ühistuline finantseerimisasutus, mis koondab ühest küljest liikmeid, kes soovivad raha hoiustada ja sellega tulu teenida, ning teisest küljest liikmeid, kes soovivad raha laenata.

Pank on krediidiasutus, mille asutamisele kehtivad väga ranged nõuded ning tegutsemiseks tuleb saada Finantsinspektsioonilt luba. Hoiu-laenuühistu tegutseb hoiu-laenuühistu seaduse alusel ja Finantsinspektsiooni luba ei vaja.

Panga klientide seljatagune on kindlustatud riigi poolt tagatud Tagatisfondiga summas kuni 100 000 eurot hoiustaja kohta. See tähendab, et kui pank läheb pankrotti, ei jää kliendid oma rahast ilma. Hoiu-laenuühistutelt Tagatisfondi ei nõuta, kuid näiteks Eesti Hoiusel on oma reservifond vabatahtlikus korras ja hoiustajate kaitseks olemas. 2021. aastal oli Eesti Hoiuse reservifondi suurus üle 1,3 miljoni euro.

2. Miks ei saa oma tähtajaliselt hoiuselt igal ajahetkel raha välja võtta?

Tähtajaline hoius on, nii nagu nimetuski ütleb, tähtajaline. See tähendab, et oma raha justkui renditakse mingiks konkreetseks kokkulepitud ajaks välja. Hoiuse tähtaja valib hoiustaja ise. Lepingu sõlmimisel annab hoiustaja nõusoleku, et lepingus määratud tähtaja möödumiseni on raha ühistu käes ja seda vahepeal tagasi ei küsita. Raha on küll hoiustaja oma, aga kui ta on lubanud seda ühistul teatud aja jooksul kasutada, siis tagasi saab ta selle alles tähtaja lõppemisel.

Sarnaselt sõlmivad inimesed näiteks korteritele üürilepinguid. Korteri omanik annab oma kinnisvara rendilepingu alusel kellelegi teisele kasutada. Kui leping on aastase tähtajaga, siis võib rentnik korterit kasutada aasta. Isegi kui omanikul tekib enne tähtaja möödumist soov korter tagasi enda valdusse saada, ei ole see päevapealt võimalik, sest loevad lepingus sätestatud tingimused. Kinnisvara üürilepingute puhul on võimalik lepingust ka ennetähtaegselt (nt 1 kuu etteteatamisega) taganeda, kuid tähtajalise hoiustamise puhul ei pruugi see võimalik olla. Seepärast peaksid alati lepingu tingimustega põhjalikult tutvuma.

Pea meeles, et kui avaldad soovi oma raha tähtajaliselt hoiuselt enne tähtaega välja võtta ja saad sooviavaldusele näiteks eitava vastuse, ei tähenda see, et ühistu oleks maksevõimetu või käimas oleks midagi kahtlast. Lepingu ennetähtaegse lõpetamisega võib hoiu-laenuühistu küll nõustuda, kuid see ei ole ühistu kohustus. Ühistu järgib lepinguga fikseeritud kokkuleppeid ja ootab hoiustajatelt sama.

3. Kõrge inflatsiooni tõttu on igapäevased kulud erakordselt kõrged ja võib juhtuda, et soovin siiski oma tähtajalise hoiuse ennetähtaegselt lõpetada. Kas see on võimalik?

Kui tunned, et vajad lisatulu, on parim variant oma tähtajaline hoius ümber vormistada erihoiuseks. Erihoiuse põhimõte erineb tähtajalisest hoiusest selle poolest, et hoiule antud raha ei maksta tagasi mitte ühes osas tähtaja lõpus, vaid osade kaupa, igakuiselt ja terve hoiuseperioodi jooksul. Põhiosale lisandub igakuiselt muidugi ka teenitud intress. Nii saab hoiustaja stabiilselt lisasissetuleku. Lepingu lõppemise ajaks on käes kõik teenitud intressid ja ühtlasi ka kogu hoiustamisele antud raha.

4. Mis saab, kui hoiu-laenuühistu läheb pankrotti?

Kindla ärimudeli ja läbipaistva tegevusega ühistute puhul ei ole pankrotti põhjust karta. Kas ühistu ärimudel on kindel ja kui läbipaistev on tegevus, see sõltub juba ühistust. Kindlasti tuleb enne ühistuga liitumist endale selgeks teha, kuidas hoiustajate raha kasutatakse, kust tuleb kasum ja milline on ühistu ajalugu.

Eesti Hoius ei varja oma liikmete eest midagi. Igal aastal antakse liikmetele majandustulemustest korralik ülevaade. Samuti on lihtne ja arusaadav ärimudel – tulu teenitakse laenude väljastamisega. Kuna kõik laenud on tagatistega (kas kinnisvara või sõidukid) kaetud, siis ei ole ohtu, et tagasi maksmata jäänud laenud hoiustajatele probleeme põhjustaksid.

Lisaks on Eesti Hoiusel vabatahtlik reservifond, mis hoiustajate huve kaitseb.

5. Mis saab, kui laenu tagasi ei maksta?

Kõigepealt üritab laenuandja (ühistu) laenajaga kokkuleppele saada. Pakutakse mitmeid võimalusi ja üldjuhul jõutakse osapooltele sobiva lahenduseni. Kui laenajaga pole võimalik kontakti saada või kokkuleppele jõuda, tuleb rakendada karmimaid meetmeid. Laen antakse üle inkassole ja hoiu-laenuühistu saab raha koheselt kätte.

Kõige viimase meetmena võib asi jõuda kohtusse, et realiseerida laenu tagatiseks olev vara. See on väga ekstreemne, kuid paraku on see antud olukorrale ainus lõpplahendus. Sellega peab iga laenaja ka arvestama.

Hoiustaja ei pea muretsema, millal ja kui pika hilinemisega laenud tagasi saadakse. Tähtajalise hoiuse lepingus on täpselt sätestatud, millal intresse makstakse ning millal hoius lõpeb ja täpselt neil kuupäevadel hoiustajale tulu ja/või tagasimakse ka laekub. See on ühistu lubadus ja kohustus. Kui vaja, võetakse selleks raha reservifondist.

6. Mis saab tähtajalise hoiusega hoiustaja surma korral? Kas see läheb pärijatele?

Jah, hoiustaja surma korral muutub tähtajaline hoius pärandatavaks varaks. Kui pärandaja surma hetkel puudub kehtiv testament ning pärandaja ei ole sõlminud pärimislepingut, päritakse vara seaduse järgi.

7. Miks hoiuse avamisel raha päritolu kohta küsitakse?

See tuleneb rahapesu ja terrorismi tõkestamise seadusest. Eesti Hoius on kohustatud veenduma, et hoiustaja raha on saadud seaduslikul teel. Kui esineb kahtlusi, tuleb hoiustajal esitada raha päritolu kohta vastavad tõendid.

8. Mil viisil veel Eesti Hoiuses riske maandatakse?

HLÜ Eestihoiuse tegevust reguleeritakse ja teostatakse vastavalt Eesti Vabariigi seadusandlusele.

Tulenevalt Eesti Panga kehtestatud määrusele on kõik hoiu-laenuühistud kohustatud koostama ja esitama igakuiselt bilansi, kasumi ning kohustusliku reservi nõude arvestuse aruandeid. See tähendab, et ühistu tegevus on pidevalt kontrolli all.

Samuti on ühistu kohustuste tagamiseks moodustatud reservkapital, mille suurus on vähemalt pool osakapitalist. 2016. aastal lisasime kohustuslikule reservile vabatahtliku reservi, et katta tagastamata jäävate laenudega seonduvaid riske.

Tegevuse riske maandab ka see, et pakume laene vaid maksejõulistele klientidele ning alati on laenudele olemas ka tagatis.

Loe lisaks: Eesti kodumajapidamiste hoiused vähenesid kolmandat kuud järjest