Eestihoiuse usaldusväärsus numbrites
Oleme nüüdseks mitu artiklit pühendanud teemale, kuidas hoiu-laenuühistu edukust hinnata. Seekord läheme täpsemaks – Eestihoiuse majandusnäitajaid analüüsib juhatuse liige Aleksandr Širokov.
Eestihoius saab õige pea 10-aastaseks. See on piisavalt pikk aeg, et koguda kogemusi ja jõuda arenguga sellisesse faasi, kus ärimudel on end tõestanud ning ühistu on saavutanud stabiilsuse.
Kõike seda saab Eestihoiuse kohta ka kindlalt väita. Selle tõestuseks vaatame läbi Eestihoiuse 2022. aasta majandusnäitajad.
Meie liikmete tulu
2022. aastal teenisid Eestihoiuse liikmed intressitulu 1,4 miljoni euro ulatuses. Liikmete intressitulu on läbi aastate üsna stabiilne püsinud. Kokku on meie liikmetele tegevusaastate jooksul välja makstud juba üle 7 miljoni euro.
See on oluline näitaja. Kui meenutame Eesti turul tegutsenud HLÜ-sid, kes osutusid lõpuks kahtlasteks, siis nende puhul ei saa miljonitesse eurodesse ulatuvast väljamakstud intressitulust rääkida. Nende liikmed said väljamakseid kas väga vähe või ei saanud neid üldse.
Ühistu tulu näitab elujõulisust
Ühistu intressitulu ulatus möödunud aastal üle miljoni euroni. Kui arvata tulust maha tegevusega seotud kulud, kujunes ühistu puhaskasumiks 424 507 eurot.
Et saada aru, kui edukas aasta see ühistule oli, võtame kõrvale eelmiste aastate kasuminumbrid. Näiteks 2021. aastal oli ühistu kasum üle kahe korra väiksem – 204 668 eurot. Aasta varem jäi kasum 300 000 euro kanti. Seega saame väita, et ühistu kasumlikkus on ajas kasvanud.
Kuna Eestihoius ei ole suuremat osa teenitud kasumist dividendidena välja maksnud, ulatub ühistu reservide summa juba üle 2 miljoni euro.
Ühistu kasumlikkus on oluline selleks, et ühistul oleks olemas vabad rahalised vahendid juhuks, kui neid tarvis peaks minema.
Kuidas tulu teenitakse?
Eestihoiuse tulu tuleb laenude ja liisingute väljastamise teel. Kõik meie liikmed on kohalikud Eesti inimesed ja ettevõtted. Laenude ja liisingute väljastamiseks kaasatakse tähtajalisi hoiuseid, mis kuuluvad samuti meie liikmetele. 2022. aasta lõpus oli hoiuste jääk 18,9 miljonit eurot.
Aasta lõpu seisuga oli meil 1913 liiget. Võrreldes 2020. aastaga on liikmete arv pisut kasvanud, mis näitab positiivset trendi – inimeste usaldus HLÜ-de vastu on hakanud taastuma. Keskmine hoiuse periood oli 4 aastat ning keskmiselt hoiustati 11 300 eurot.
Suurema osa meie laenuportfellist moodustasid kinnisvaralaenud, mida väljastasime rohkem kui 18 miljoni euro ulatuses. Keskmine laenusumma jäi 36 000 euro kanti. Keskmine liisingusumma, mille väljastasime sõiduki ostmiseks, ulatus üle 12 000 euro.
Tagatiste summa on eeskujulik
Kuna kõik meie laenud ja liisingud on kaetud tagatistega, vaatame üle ka tagatiste summad.
Kinnisvaratagatisi oli meil rohkem kui 34 miljoni ulatuses. See ületab kinnisvaralaenude summat peaaegu kahekordselt. Autoliisinguid väljastasime veidi alla 2 miljoni euro ulatuses. Tagatiste väärtus on aga tublisti suurem – umbes 2,5 miljonit.
Seega võivad Eestihoiuse liikmed kindlad olla, et ühistu on tegutsenud äärmise ettevaatlikkusega ning olnud laenude ja tagatiste tasakaalu tagamisel isegi konservatiivne.
Eestihoiuse majandusaasta aruanne sisaldab kogu infot veelgi detailsemalt. Soovi korral on sellega võimalik lähemalt tutvuda meie kodulehel.