Hoiu-laenuühistute likvideerimisega karistatakse tavalist inimest
Niigi väiksema sissetulekuga maainimesed kaotavad hoiu-laenuühistute riigi poolt ühistupankadeks sundimisega võimaluste hoiustelt korralikku lisatulu teenida.
Säästude hoiustamine ühistus kujutab tavainimesele pangaga võrreldes soodsamat lahendust, sest võimaldab teenida mõnevõrra suuremat intressi.
Ühistult laenu võtmise eelis seisneb faktis, et inimene ei pea euribori pöörase tõusu pärast muretsema, sest intress on kindlalt kokku lepitud. Pangast võetud laenu tagasimakse kasvab tänu Euroopa Keskpanga poolt tõstetavatele intressidele üle mõistuse kiiresti ja võib laenuvõtjale päeva lõpuks saatuslikuks muutuda. Sellest hoolimata soovib valitsus lõpetada 2029. aastaks hoiu-laenuühistute tegevuse, sundides neid ühistupankadeks. Esmalt keelatakse hoiuseintresside reklaamimine ning uute ühistute loomine ning lõpuks tuleb ühistutel taotleda tegevusluba ühistupangana. Kui ühistu jätkab tulundusühinguna, siis eraisikule laenu anda ei saa, kuid ettevõtjatele laenamiseks tegevusluba ei nõuta.
Pangaks muutumisega kaasnevad nõuded muudavad ühistute tegevuse ebaefektiivseks ja isegi kahjumlikuks. Asjaolu, et ühistu poolt hoiustele pakutavad tagatised pole sama suured kui pankadel, kujutab üpris väikest riski. Sellegi poolest paljud ühistud moodustasid hoiuste tagamiseks pankade eeskujul oma tagatisfondi. Ühistute juhtimise üle senisest tugevama kontrolli kehtestamine vähendaks võimalikke libastumisi.
Ühistud täidavad rahva elujõu seisukohalt olulist rolli, sest kaasatakse kohalike inimeste raha ja teenitud tulu jääb kõik Eestisse. Ühistute kaotamisega tehakse kummardus rahvusvahelistele pankadele, kes viivad oma kasumi Eestist välja.
Ühistupankadel või tuluühingutel kaob täielikult ühistegevuse funktsioon, sest hoiu-laenuühistute lõpetamisega muutub hoiustamine tuluteenimiseks täiesti mõttetuks eelkõige väljaspool suuremaid linnasid. Kuid just maapiirkonnas on investeeringute vajadus karjuv. Eakatele inimestele ei suudeta Eesti majanduskeskkonnas pensione mitte kunagi riiklikult piisavalt kõrgeks tõsta, seetõttu peaks turvalise ja tagatult kõrge intressiga hoiustamise võimalus neile ales jääma.
Hoiu-laenuühistute kaotamisega halveneb lihtsate Eesti inimeste võimalus oma toimetuleku nimel midagi käega katsutavat ette võtta. Ühistegevus pakub osalejatele mitmeid eeliseid nagu näiteks võimaluse rääkida otsuste langetamises kaasa. Rahaasjades usaldab pensionär aga siiski ühistu eksperte, kellega huvid osanikena kattuvad tema omadega. Pangas ei kohta mitte ükski klient otsuste langetamisel sellist paindlikkust ja kaasamist.
Hoiu-laenuühistud on pika minevikuga ühistegevuse vorm, kus ühistu liikmed saavad võtta laenu, hoiustada oma rahalist kapitali ning seda kasvatada. Erinevates ühistutes kasvab tähtajalise hoiuse intress keskmiselt 6,5% aastas. Näiteks võivad pensionihoiuste intressid kasvada kahe kuni kolme aasta jooksul 5,5 protsendilt kuuele protsendile. Samas kehtib kõikides pankades ühtmoodi
4,5-protsendiline hoiuse intress, mis ajas ei pruugi muutuda. Seda sõltumata, kui palju teenib pank euribori kasvu pealt. Seega lõikab üleminek ühistunpangaks inimestele praegu kättesaadavat intressimäära mitme protsendi võrra. Need erinevused muudavad hoiustelt tuluteenimise palju ebastabiilsemaks.
Turumajanduses ei tohi riik otsustada inimeste eest või asuma nö kaitsma nende raha, vaid soodustama vabade finantsotsuste tegemist ning turu eneseregulatsiooni. Hoiustajate raha peavad kaitsma liikmed ise investeeringutega kohalikesse tegevustesse läbi ühiste huvide ja eesmärkide. Valitsuse eelnõu ei ole ühistute probleemidega proportsioonis, sest mille lahendamiseks piisaks järelevalve suurendamisest. Samuti tuleks panustada inimeste rahatarkusesse, suunata mõtlema läbimõeldud valikute tegemisele raha paigutamisel, liikmete aktiivsuse tõstmisele. Sellise raamistiku saaks pakkuda riik ja eraettevõtjad üheskoos.
Õiguskantsler Ülle Madise tõdes samuti finantsjärelevalve suurendamise vajalikkust, kuid tõi välja, et plaanitav eelnõu ei vasta küsimusele, miks peavad probleemideta hoiu-laenuühistud oma tegevuse lõpetama.
Ühistud on vastutulelikud ja avatud koostööle nii riigi kui ka ühiskonnaga. Sellepärast pole vajalik näiteks maakohtade elanike, kes saavad linnadega võrreldes sama töö eest madalamat palka, ühis- või majandustegevuse pärssimine. Valitsus peab murekohtade lahendamiseks tegema samme eeskujulike ühistute kaasamiseks, mitte nendest üle sõitma.
Eestis on 21 ühistut, neis 14 000 liiget ja maht 100 miljonit eurot.