Kas Eestihoiuse liige vajab uue HLÜ seaduse kaitset?

Rahandusministeeriumis küpseb jätkuvalt plaan asuda hoiu-laenuühistute tegevust piirama. Seaduseelnõu eesmärk on ühistute liikmete parem kaitse. Kui vajalik on eelnõust tulenev kaitse konkreetselt Eestihoiuse liikmetele? Teema üle arutleb Eestihoiuse juhatuse esimees Aleksandr Širokov.

Esmalt klaarime ühe asja ära – Eestihoius hoiu-laenuühistuna ei ole kunagi võidelnud selle vastu, et HLÜ-de tegevust hakataks rohkem kontrollima. On selge, et heauskseid kodanikke peab petturluse eest paremini kaitsma. Küll aga on Eestihoius vastu viisile, kuidas on plaanis seda teha. Hetkel kaalumisel olev eelnõu on ebaproportsionaalne ja üritab ühistute tegevust üle reguleerida.

Käime punkthaaval eelnõu peamised eesmärgid läbi ja vaatame üle, kuidas need Eestihoiuse tegevusega haakuvad.

• Eesmärk 1: Takistada pettureid, kelle äriplaanidel pole vettpidavust.

Väga vajalik tegevus, kuna eraisikud ei ole sageli piisavalt teadlikud, et osata äriplaani toimivuses kahelda. Info võib olla esitatud vägagi veenval kujul, kuid kui potentsiaalsed liikmed jätavad kriitilised küsimused esitamata, võivad äriplaani kitsaskohad märkamata jääda.

Eestihoiuse puhul saame rääkida väga selgest ja lihtsasti mõistetavast äriplaanist. Tulu teenitakse läbi laenude ja liisingu andmise. Täpselt samuti teenivad tulu pangad.

Eestihoiuse äriplaan on ennast tõestanud – sellest räägivad edukas tegevusajalugu ning korrektselt esitatud ja auditeeritud majandusaasta aruanded, kust on kasumlikkus selgelt tuvastatav.

• Eesmärk 2: Kohelda HLÜ-sid samamoodi nagu kiirlaenukontoreid – karmilt.

Kiirlaenukontoritel on halb maine, kuna neid võib võrrelda liigkasuvõtjatega. Plaan suruda HLÜ-d samasse patta on HLÜ-de jaoks solvav, kuna selleks puudub vajadus.

Suurpankade kõrval peab leiduma alternatiivseid krediidiasutusi, et turul säiliks õiglane konkurents. Kõik inimesed ja ettevõtted ei saa pangast laenu. Sellel võib olla erinevaid põhjuseid, mis sellegipoolest ei tähenda, et need isikud ei tohikski mitte kusagilt laenu saada.

Eestihoius kaalub hoolikalt, kellele laenu anda, ega vääri tegevuspiiranguid, mis pannakse ettevõtetele, kes on valmis laenu andma valimatult igaühele. Laenuintressid on võrreldes pankadega tõepoolest suuremad, kuid mitte röövellikud, nii nagu see on sageli kiirlaenukontorite puhul.

• Eesmärk 3: Karmistada laenamise tingimusi.

Väidetavalt on HLÜ-de laenutingimused liiga lõdvad ning laenu antakse vastutustundetult. Teiste HLÜ-de eest ei saa ma rääkida, kuid vähemasti Eestihoiuse puhul ei ole sellisel kahtlusel alust.

Eestihoius on laenamist läbi aegade omal soovil üha enam karmistanud. Laenutaotlusi laekub meile mõistagi palju, kuid neist üksnes 5% saavad heakskiidu. See tähendab, et sajast taotlusest rahuldatakse ainult viis. Hoiame ise laenude väljastamisel hoolikalt silma peal.

• Eesmärk 4: Keelata ära meelitav reklaam.

Olgu siinkohal öeldud, et finantsteenuste reklaamimine on juba täna piirangutega ja neist piirangutest peavad HLÜ-d ka rangelt kinni. Seetõttu ei tundu täiendavad piirangud enam mitte kuidagi mõistlikud. Kui üldse, siis tunduvad need lausa silmakirjalikud, sest kui HLÜ-del plaanitakse hoiuseintresside suuruse reklaamimine keelata, siis pankadel lubatakse oma hoiuseintresside suurust vabalt edasi reklaamida.

Hoiuseintresside reklaamimist peab Rahandusministeerium liikmete meelitamiseks ja peibutamiseks. See väide on meelevaldne. Pigem on hoiuseintresside kuvamine informeerimine kui peibutamine. Inimestel on õigus olla teadlik kõigist võimalustest, mida turul pakutakse.

• Eesmärk 5: Laiendada HLÜ-de liikmetele Tagatisfondist tulenev kaitse.

Pangahoiuste puhul on kõik pangas avatud tähtajalised hoiused kuni 100 000 euro ulatuses tagatud Tagatisfondiga. See tähendab, et kui pank peaks mingil põhjusel oma tegevuse lõpetama, ei jää hoiustajad tühjade pihkudega. Neile makstakse panka jäänud raha välja Tagatisfondist.

Loomulikult on see hoiustajate jaoks väga atraktiivne ja lisab kindlustunnet. HLÜ-de hoiustele ei ole Tagatisfondi kaitse seni laienenud. Selleks, et see HLÜ-dele laieneks, peaks HLÜ-d oma tegevuse täielikult ümber korraldama ja olema suurpankadega võrdsed. Paraku ei ole see võimalik, sest HLÜ-d ei ole nii suured nagu pangad ega suuda pankadega sel viisil konkureerida.

Vastutustundlikud ja oma liikmete käekäigust hoolivad HLÜ-d on aga vabatahtlikult loonud reservid, millega oma hoiustajaid kaitsta. Näiteks Eestihoiusel on juba aastaid vabatahtlik Garantiifond, kust tehakse hoiustajatele vajadusel väljamakseid. See on vajalik näiteks siis, kui mõni laen või liising jääb õigeaegselt teenindamata – Eestihoiuse hoiustaja selle tõttu ei kannata.

Eestihoiuse Garantiifond on ajas üha kasvanud. Täna ulatub see umbes 1,5 miljoni euroni.

• Eesmärk 6: Muuta investeerimisotsuste tegemine inimeste jaoks lihtsamaks.

Selle eesmärgi saavutamist võib vaadelda mitmest küljest. Kas see, kui HLÜ-de tegevus lämmatatakse, on investeerimisotsuste lihtsamaks tegemine või hoopis valikuvõimaluste vähendamine?

Eestihoiuses usume, et igal inimesel on õigus oma raha üle ise otsustada. Kui teostada kontrolli mõistuse piires ja anda inimestele piisavalt infot, on kõigil võimalik mõistlikke otsuseid langetada iseseisvalt, ilma despootliku keelamise ja keelustamise.