Hoiu-laenuühistute kiusamine kukkus läbi

2022. aasta lõpus kukutas Rahandusministeerium hoiu-laenuühistutele pommi. Kiirkorras sooviti läbi suruda seadusemuudatus, mis tooks jõustumisel kaasa mitmete hoiu-laenuühistute hävingu. Õnneks on nüüdseks selge, et seda toore jõuga pealesunnitud seadusemuudatust ei tule.

Möödunud aasta 27. detsembril said Eesti hoiu-laenuühistud külma duši, kui meile saadeti Rahandusministeeriumi koostatud seadusemuudatuse eelnõu, millega tutvumiseks ja oma seisukoha esitamiseks anti aega neli tööpäeva. Eelnõu nägi ette ulatuslikke muudatusi hoiu-laenuühistute tegevuses ja tegutsemise tingimustes.

Vähe sellest, et neli tööpäeva on liiga lühike aeg mistahes eelnõuga tutvumiseks ja õiguspäraselt vastamiseks, on see häbematult lühike aeg, et kujundada välja oma seisukoht teemadel, mis hõlmavad nii põhimõttelisi muutusi.

Liikmete seas levis ärevus

Pole midagi vastutustundetumat kui asjatu paanika külvamine. Kuna hoiu-laenuühistute liikmed on terava mõistusega inimesed, kes hoiavad end uudistega kursis, ei läinud neist mööda ka antud eelnõud puudutav avalik arutelu.

Kas ka meie ühistu sulgeb uksed? Millal see juhtub? Kas ma olen oma rahast ilma? Kes vastutab?

Need on vaid mõned küsimused, mida on esitatud juba kuu aega praktiliselt igapäevaselt ka Eestihoiuse juhtkonnale. Aga selgeid ja kiireid vastuseid polnud meil kuskilt võtta, sest seda, mis saama hakkab, ei teadnud me isegi.

Oma liikmete huvide eest seismiseks saatsime koheselt (27. detsembril 2022) kirja nii Rahandusministeeriumile, Justiitsministeeriumile kui ka Riigikogu rahanduskomisjonile ja jäime vastust ootama.

Riigikokku eelnõu ei jõua

Ehkki oleme oma pöördumisele tagasisidet oodanud juba umbes kuu aega, on ainsana vastanud Riigikogu rahanduskomisjoni esimees. Sellest vastusest saime kaks väga olulist teadmist.

  1. Eelnõu oli ministri isetegevus.

Riigikogu rahanduskomisjon kinnitab, et antud eelnõu ettevalmistamise protsessi ei ole neid kaasatud. Märgiline on see sellepärast, et just Riigikogu rahanduskomisjon on instants, mis kontrollib asjakohaste õigusaktide osas ka valitsuse tegevust.

Niisiis ei kaasatud eelnõu ettevalmistamisse ei huvigruppe, keda seadusemuudatus otseselt puudutab, ega ka kontrollorganit, kes oleks pidanud muuhulgas veenduma, kas menetlemise kord üldse heale tavale vastab.

  1. Seadusena eelnõu ei jõustu.

Meile saadetud vastusest võib välja lugeda, et ka rahanduskomisjon ei pea õigeks seda ülilühikest ajaakent, mis hoiu-laenuühistutele reageerimiseks anti.

Ühtlasi kinnitab rahanduskomisjoni esimees, et kuna eelnõud pole ametis oleva Riigikogu koosseisule veel esitatud, ei jõuaks ametis olev Riigikogu seda nagunii enam seaduseks kinnitada.

Järeldus: paanikaks pole põhjust

Täname rahanduskomisjoni esimeest, kes võttis vaevaks meie pöördumisele vastata ja võimaldab meil ka oma liikmed maha rahustada. Hoiu-laenuühistud saavad oma igapäevast tegevust jätkata ega pea muretsema seaduste pärast, mis paljudel jalad alt lööks.

Eestihoius on kahe käega selle poolt, et ühistute liikmete huvid oleks paremini kaitstud ning kehtivad seadusaktid võimaldaks senisest paremat järelevalvet. Ebaausad tegijad tuleb turult eemale hoida, sest lisaks ülejäänud ühistute maine kahjustamisele tekitatakse suurt rahalist kahju ka heausksetele hoiustajatele.

Siiski soovime, et seadusi ei loodaks kirvemeetodil, rakendades neid poliitilise valimisvankri ette, vaid mõistlikult ja võttes arvesse neid ühistuid, kes tegutsevad ausalt ja läbipaistvalt. Loodetavasti järgmine valitsus ja Riigikogu koosseis seda ka teevad.

Tõstsime intressi 8-lt 9%-le - Maksihoiuse kampaania kuni 31.märts 2024