Milline kinnisvara on parim kingitus?

Oma kodu on üks suurimaid kingitusi, mille vanemad või vanavanemad oma lapsele/lapselapsele teha saab. Õnneks taolisi suure südamega kinkijaid ka leidub. Et kingitus läheks asja ette, tuleks mõned nüansid aga kindlasti läbi mõelda.

Lihtsaim on neil, kelle lähiringkonnas leidub kinnisvaraeksperte. Siis on väärt nõuandja varnast võtta. Hüva nõu kulub igal juhul ära, sest kuigi kinnisvara omamine aitab elamiskulusid kokku hoida, on see teisalt ka püsiv kohustus. Kui õigesti talitada, siis ka nutikas investeering.

Ühe ja kahe toa igavene dilemma

Teaduspärast määrab kinnisvara hinna esmajoones ära selle suurus. Mida suurem korter, seda kallim hind. Noorele inimesele ei ole õnneks liiga palju ruumi tarvis. Üksi elades saab vabalt hakkama ka ühe toaga. Kuigi – kui juba ostmiseks läheb, äkki tasub mõelda ka tulevikule?

Kui tekib elukaaslane või koguni pere, on ühe toa asemel kaks justkui taevane õnnistus. Polegi tarvis kohe suuremat korterit otsima tõtata. Ent ei saa unustada, et suurem pind tähendab ka suuremaid jooksvaid kulusid. Õppuri või alles tööl käimist alustava noore jaoks on ka mõnikümmend eurot suur summa, nii et igakuiste kulude vaates on ühetoaline kodu noorele kindlasti mõistlikum.

Vana või uus?

Kommunaalkulude suurus sõltub ka korteri vanusest. Mida uuem maja, seda enam on panustatud energiasäästlikkusele, mis tähendab ka väiksemaid küttekulusid. Ühtlasi tuleks enne ostu kindlasti selgeks teha ka see, kas majal on pangalaen. Vanematel majadel üldjuhul on. Ka selle arvelt kasvanud remondifond võib igakuistes kuludes sisse tuua suured käärid.

Kui aga peale sattuda vanemas majas asuvale korterile, mis hinnalt ja planeeringult sobib ning mille kommunaalkulud on samuti mõistlikud, ei pea seda pelgalt vanuse pärast veel ära põlgama. Jutte sellest, kuidas vanade paneelmajade väärtus kohe-kohe langeb, on räägitud juba vähemalt 10 aastat. Ometigi ei saa kuidagi öelda, et nende väärtus ka päriselt langenud oleks. Kuna raha aina odavneb, on ka vanade majade korterite väärtus ajas kasvanud. Võrreldes uuema aja korteritega lihtsalt vähem.

Pigem linna kui maale

Asukoht on kinnisvara väärtuse üks põhikomponente. Kui ilus mööbel võib kuluda, värskelt värvitud seinad tuhmuda ja maja vananeda, siis hea asukoht on hea ka aastaid pärast kinnisvara ostmist. Võimalik, et isegi veelgi parem.

Loomulikult on hea asukohaga korteri hind märksa kallim kui linnast väljas asuva korteri oma, kuid selleks, et vahe oleks märgatav, peaksime rääkima juba mitmekümnest kilomeetrist. Tallinna linnaäärsete piirkondade korterid on hinnalt linnas paiknevate korterite omadega liiga sarnased, et sealt suurt võitu otsida. Mitmekümne kilomeetri kauguselt linna kooli või tööle käia on aga rahaliselt nii kulukas, et ei pruugi enam ära tasuda. Nii et kui võimalik, on mõistlik sihtida ikkagi linnakortereid.

Kuidas soetada?

On täiesti tavaline, et kinnisvara ostmiseks olemasolevatest säästudest ei piisa. Ent noorel endal ei pruugi olla pangalaenuks vajalikku „ajalugu“ veel ette näidata. Teinekord ei osutu ka vanemad või vanavanemad panga silmis sobivateks laenuvõtjateks.

Sel juhul võib pöörduda hoiu-laenuühistusse Eesti Hoius, mis väljastab ka laene kinnisvara soetamiseks. Ühistus Eesti Hoius võtab laenutaotleja sissetulekuna arvesse ka välismaalt laekuvat palka ning pensioni. Ka taotleja vanuse osas ollakse palju paindlikumad kui pangas.

Ajal, mil kinnisvara hind on kõrge, võib tekkida küsimus, kas ostmisel üldse mõtet on. On küll! Aktiivsus kinnisvaraturul tähendab ka müügipakkumiste kasvu, hea kinnisvara on praegu hinnas ja jääb hinda ka tulevikus, isegi kui hindade kasv pidurdub. Oma kodu abil saab noor säästa üürimise kulud ning kui aeg küps, osta juba suurema ja kallima kodu. Olgu kingiks saadud korter kuitahes väike, korralikuks hüppelauaks on see 100%.

 

Tõstsime intressi 8-lt 9%-le - Maksihoiuse kampaania kuni 31.märts 2024